Kirjeldus

Näidustused:

• Bakterite ja seeninfektsioonide liigne vohamine seedetraktis (omab antiseptilist, antibakteriaalset ja seenevastast toimet).
• Vajadus säilitada käärsoole funktsiooni.
• Helicobacter pylori (Helicobacter (H.pilory)) liigne kasv.
• Kõrvetised.
• Kõhuvalu ja maopõletik.
• Maohaavandite ja muude haavandite (nt kaksteistsõrmiksoole haavandid) ennetamiseks.
• Ateroskleroosi ennetamiseks.
• Kõrge vererõhk.

Mastiks normaliseerib seedetrakti tööd.

Kreeka Chiose saarelt pärit mastiks on ainus tõeline tervendav mastiks.
Inimkonna kasutuskogemus rohkem kui 2000 aastat!

Mastic ja Helicobacter

Meditsiiniväljaanne “The New England Journal of Medicine” (N Engl J Med 1998; 339:1946, 24. detsember 1998 DOI: 10.1056/NEJM199812243392618) avaldas Nottinghami ülikooli teadlaste läbiviidud uuringu tulemused. Teadlased on tõestanud, et Mastic suudab pärssida Helicobacter pylori bakterit.

See pole ainus bakteritüüp, mida Mastic tapab. Paljud uuringud on osutunud tõhusaks selliste tavaliste patogeenide nagu Staphylococcus aureus, Lactobacillus plantarum, Pseudomonas fragilis, Salmonella enteritidis, Sarcina lutea, Escherichia coli, Candida albicans, Cadida parapsilosis, Torulopsis glabrata, Bacillus necillus subtilis, Torulopsis glabrata, Cryptococcus ja teised hävitamisel.

Kreeka teadlased kinnitasid ka maksa seisundi paranemist tänu Masticu puhastavale (detox) toimele. Pealegi on teada, et Mastic aitab mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, gastriidi ja leevendab kõrvetisi.

Mastiksi kasulikud omadused

Nüüd on avastatud palju mastiksi kasulikke omadusi, seda kasutatakse laialdaselt farmaatsiatoodetes, kosmeetikas ja toiduvalmistamisel. Imelise aroomiga mastiksit lisatakse ravimitele, kosmeetilistele seepidele, näo- ja kehahoolduskreemidele, hambapastadele, närimiskummidele, hoidistele ja moosidele, küpsetistele, kommidele, jäätisele, šokolaadile, jookidele, teele, kohvile, piimatoodetele, pasta, liköörid, veinid, anisette, kastmed ja palju muud.

Mastiksipuu helekuldne, merevaigutaoline vaik on keerulise füüsikalis-keemilise koostisega: sisaldab eeterlikke õlisid, vaikhappeid, pineeni ja tanniine ning sisaldab kokku üle 80 komponendi. See selgitab selle omaduste ja kasutusvõimaluste mitmekesisust. Chiose saarel toodetud mastiksil on tugev antiseptiline, põletikuvastane, antimikroobne ja antioksüdantne toime, imab kolesterooli, parandab seedimist, tugevdab igemeid, valgendab hambaid, ravib haavu. Kirurgilised niidid on valmistatud derivaatidest, mis ei põhjusta inimkeha äratõukereaktsiooni.

Tooted

Pakume osta ehtsat Chios Mastiсha pakendis 40 kapslit, igaüks 350 mg, mis on toodetud Tšehhi Vabariigis FAVEA a.s.

Chios Mastiсha tarnitakse Mastic LIFE kaubamärgi all blisterpakendis, kui iga kapsel on tehases steriilselt suletud ja välistab täielikult mustuse või bakterite sissepääsu. Kõik Mastic LIFE kaubamärgi tooted on valmistatud AINULT toodetud ja sertifitseeritud toorainest
ogo Mastiksitootjate ühendus o. Chios (Kreeka).

Kapslid ei sisalda loomseid komponente (eriti želatiini) ning sobivad täielikult veganitele ja taimetoitlastele.
Kapsli sisu on AINULT Pistacia Lentiscus var. chia, ilma täiteainete, lisandite ja kemikaalideta.

Mastic LIFE Chios Mastiсha tooted on läbinud Euroopa laborites kõige rangemad kvaliteedikontrollidю

Registreerimisnumber 420887 EV lisaainete andmebaasis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.

Mastic LIFE Chios Mastiсha eksklusiivne edasimüüja Lätis, Leedus ja Eestis on SIA ETOLARS reģ.Nr.40103850327.

Annustamine:

Toidulisandina – 1 (4) kapslit 1 kord päevas (hommikul, õhtul) koos vee või mahlaga.

Võtke vähemalt pool tundi enne sööki.

Eelistatavalt terve kuuri jaoks kolm pakki soovitatud annuses 1 kuu (30 päeva) jooksul – ainult raviarsti soovitusel.

Mis on Mastic?*

Mastiksipuu (botaaniline nimetus – Pistacia Lentiscus var. chia) on pistaatsia perekonda kuuluv igihaljas madalakasvuline puu. Mastiksipuu hakkab tootma tervendavat aromaatset vaiku (60-250 grammi aastas) alles 5-6 aastaselt. 15. eluaastaks suudab ta toota juba kuni 400 grammi vaiku aastas.
Seda vaiku nimetatakse mastiksiks. “Mastikspistaatsiapähklit” leidub Kanaari saartel, Türgis, Hispaanias, Iisraelis, Süürias, Marokos, kuid ainult Kreekas Chiose saarel kasvavad isaspuud pakuvad ravivaiku. Chiose mastiksipuud on kindlustatud kaubanimekaitse programmi raames ja on Euroopa Liidu kaitse all.

1997. aastal sai Chiose mastiks P.D.O (Protected Designation of Origin) märgi – edaspidi saab mastiksiks nimetada vaid Chiose saarel toodetud toodet. Teist tüüpi pistaatsiapuude vaiku kasutatakse lakkide ja liimide valmistamiseks ning sellel ei ole raviomadusi.

Mastiksi ajalugu

Mastiksit kasutasid meditsiinis juba iidsed kreeklased, seda mainitakse ka tervendava palsamina Pühakirjas. Iidsetel aegadel kasutati seda maitseainena ja nätsuna mao tervise parandamiseks, mastiksit kasutati kõhuvalu leevendamiseks, kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmiseks ja diabeedi ennetamiseks.

Farmakognoosia isa ja üks botaanika rajajaid Dioscorides, kes elas esimesel sajandil pKr, reisis pikka aega koos Rooma sõjaväega keiser Nero juhtimisel, uurides taimede ja puude kasulikke omadusi. Dioscorides kirjeldab oma töös “Ravimitest” mastiksi omadusi ja tõestab selle vaigu kasulikkust seedehäirete, vereloome, kroonilise köha, urogenitaalsüsteemi jaoks ning märgib ka “Chiose pisarate” rahustavaid omadusi. Kreeka-Rooma arst mainib ka mastiksi mõju suuhügieenile ja värskele hingeõhule. Dioscorides viitab ka Mastiksi mõjule nahale: on näidatud, et see aine puhastab nahka ja soodustab värske ja terve jume väljanägemist.

Mastiksitootjate liidu märk. Chios

Rooma impeeriumi õitseajal oli Mastic kõrgklassi seas väga populaarne. Aadel kasutas kreeme, millele oli lisatud mastiksit, rikkad roomlased pesid hambaid vaiguga leotatud pulkadega, saavutades pimestava valgeduse.Mastiks oli vahend meeleolu parandamiseks, rahustamiseks ja seda peeti isegi seksuaalse soovi äratamiseks.

Bütsantsis oli mastiks kõige kallimate lõhnaseepide vajalik koostisosa, kuid seda kasutati ka päikesekahjustuste eest kaitsmiseks. Kuningliku õukonna Bütsantsi impeeriumi silmapaistvamate arstide – VI sajandil pKr elanud esimese Bütsantsi kristliku arsti Aetius Amidenuse ja Pergamonist pärit Oribasiuse (4. sajand pKr) töödes on retseptid selle valmistamiseks. mastiksist tervendavatest salvidest, mis on loodud naha nooruslikuks taastamiseks. Muide, nad olid selliste suurte valitsejate nagu Justinianus ja Julianus usust taganeja isiklikud arstid, kes olid kuulsad oma ilu ja tervise poolest.

*Materjali koostamisel kasutati “Kreeka oliivi” veebisaidi ja mastiksitootjate liidu teavet. Chios, Kreeka.

Dokumentaalfilm Masticu tootmisest